Lingua ignota

Lingua ignota (ladina keeles 'tundmatu keel') on tehiskeel, mille lõi ja kirjeldas 12. sajandil Rupertsbergi abtiss Hildegard Bingenist. See on üks varasemaid teadaolevaid tehiskeeli.

Hildegard kasutas keele kirjutamiseks 23 tähest koosnevat tähestikku (litterae ignotae).^[1]

Ta esitas keele osalise kirjelduse teoses "Lingua Ignota per simplicem hominem Hildegardem prolata", millest on säilinud kaks käsikirja, mõlemad umbes aastast 1200.^[2] Tekst koosneb 1011 sõnaga sõnastikust tõlgetega ladina, kohati saksa keelde. Enamik neist on nimisõnad, on ka mõned omadussõnad, kõik paistavad olevat väljamõeldud uussõnad. Grammatiliselt põhineb keel ladina keelel, see tähendab, et uued sõnatüved on asetatud ladina keele grammatikasse.^[3]

Lingua ignota eesmärk on teadmata. Samuti ei ole teada, kes peale selle looja keelt tundis. 19. sajandil arvasid mõned, et Hildegard lootis sellest ideaalset, universaalset keelt. Tänapäeval usutakse, et see oli pigem salakeel.

↑ Bingensis, Hildegardis (circa 1175-1190). Riesencodex. pp. 934, 464v.
↑ Steinmayer E; Sievers, E. (1895). Sachlich geordnete Glossare. Die Althochdeutschen Glossen, Vol. III. lk. 390-404
↑ Barbara Jean Jeskalian, Hildegard of Bingen: the creative dimensions of a Medieval personality." Graduate Theological Union

[1] Bingensis, Hildegardis (circa 1175-1190). Riesencodex. pp. 934, 464v.

[2] Steinmayer E; Sievers, E. (1895). Sachlich geordnete Glossare. Die Althochdeutschen Glossen, Vol. III. lk. 390-404

[3] Barbara Jean Jeskalian, Hildegard of Bingen: the creative dimensions of a Medieval personality." Graduate Theological Union

[1]

[2]

[3]